Plastiline kirurgia ja ilukirurgia Eestis

1. Hinnakiri
2. Järjehoidjasse
3. Prindi

http://www.plastic-surgery-estonia.com

Veenilaiendite eemaldamine

Veenilaiendid on nii naiste kui ka meeste probleem

Veenilaiendid on probleem, millega võivad kokku puutuda nii naised kui ka mehed olenemata vanusest. Sagedamini esineb veenilaiendeid küll naistel, kellel on selle häda tekkeks ka meestest rohkem soodumusi, nagu näiteks rasedus või ealised muutused. Veenilaiendid on suurenenud veenid. Need on tavaliselt sinakat-lillakat tooni sõlmed, mis moodustavad lookleva võrgustiku ning on paistetanud nahapinnast kõrgemale - meenutades vihmausse.

Iga veen võib laieneda, kuid tavaliselt tabab see saatus reitel ja säärtel olevaid veene. Varikoos ehk veenide laienemine leiab aset pindmistes veenides. Veenilaiendid on eelkõige esteetiline probleem, kuid laiendite edasi arenedes, kui verevool muutub aeglasemaks, võivad lihtsalt inetule vaatepildile lisanduda ka valuhood ja raskustunne jalgades, tursed, sügelus ja krambid - sellisel juhul tuleb juba kindlasti arsti poole pöörduda. Veenilaiendite opereerimisega võib leida leevendust probleemile, kuid pole võimatu, et mingi aja pärast hakkavad uued "vihmaussid" tekkima - sellele haigusele pole kusagil tõhusat ravi. Siiski on veenilaiendite operatsiooni näol tegu seni efektiivseima ravivõimalusega. Veenide eemaldamine ei mõjuta jala vereringlust, kuna sisemine sügavam veresoonte võrgustik jäetakse puutumata.

Veenilaiendid

Operatsiooniga eemaldatakse nähtavad ja tõsiselt laienenud veeniosad, eeskätt põletiku- ja tüsistusohtlikud. Operatsioonieelselt tehakse ultraheli, et kindlaks määrata, kus ja millised veeniklapid on vigased. Tõenäoliselt tehakse patsiendi jalgadele markeriga märgid, sest lamamisasendis pole mügarad nii nähtavad kui seistes. Vajadusel võidakse jalgu ka raseerida. Vastavalt patsiendi soovile ja eemaldatavate veenilaiendite hulgale tehakse operatsiooniks kas paikne tuimastus selgroogu või üldtuimastus. Kõige tavalisem eemaldamisviis on kahjustatud veeni otsa kinni sidumine ja täielik eemaldamine.

Sõltuvalt hädast võib vaja minna ühte või kahte sisselõiget, tavaliselt siiski kahte. Üks viiesentimeetrine sisselõige tehakse kubemepiirkonda reieveeni ülaossa ja teine sentimeetripikkune lõige põlve lähedale või pahkluu juurde (oleneb sellest, kas eemaldatakse vaid osa või terve veen). Kubemepiirkonna veen seotakse ülaotsast (vahel ka alumisest otsast), kus see puutub kokku sügavamate veenidega, kinni, et takistada vere voolamist läbi selle. Seejärel viiakse sond ülemise sisselõike kaudu veeni ja ettevaatlikult tõmmatakse kahjustunud veen alumise sisselõike kaudu välja. Seejärel õmmeldakse kubemepiirkonna ja põlve või pahkluu sisselõiked kinni ning operatsiooni lõpus seotakse kogu jalg elastse sidemega. Tavaliselt teeb kirurg ka mitmeid väiksemaid sisselõikeid (umbes viiemillimeetrised), et eemaldada väiksemaid veenimügaraid. Neid sisselõikeid ei õmmelda kinni, vaid "paigatakse" riideribadega. Veenilaiendeid võidakse ka lihtsalt kinni siduda ja jalast eemaldamata jätta. Sellisel juhul nad ei jää kühmulisteks ja naha alt paistma, sest veri ei voola neist enam läbi. Kumbki meetod ei mõjuta vereringlust, kuna veri hakkab voolama mööda teisi veene.

Enne ja pärast ilukirurgia operatsiooni

Enne operatsiooni võib vajalikuks osutuda jalgade raseerimine, samuti on oluline käia pesemas operatsioonipäeval. Enne operatsiooni soovitatakse mõneks ajaks lõpetada suitsetamine, mis pärsib taastumist. Kuus tundi enne operatsiooni ei tohi patsient süüa ega juua. Samuti on keelatud eelneval päeval alkoholi tarbimine, samuti ca 48 tundi pärast operatsiooni. Ka on pärast operatsiooni (anesteesia tõttu) keelatud tegevused, mis võivad patsiendile ja teistele inimestele põhjustada vigastusi, nt auto juhtimine. Vahetult pärast operatsioon on soovitatav mõned tunnid lamada. Vajadusel tuleb võtta valuvaigisteid. Järgnevatel päevadel on soovitatav üritada päevas vähemalt pool tundi jalutada. Vältida tuleks pidevat istuvat või lamavat asendit. Paar-kolm päeva tuleb haava hoida kuivana. Õmblused eemaldatakse kümne päeva pärast. Mõned nädalad peab kandma elastiksidet. Pärast veenilaiendite opereerimist tuleb mõnda aega (kuu-kaks) kanda ravi- ehk tugisukki. Need aitavad kaasa kiiremale taastumisele. Mõõdukas liikumine taastumisajal teeb ainult head (ujumine ja jalgrattasõit). Aktiivse füüsilise tegevusega võib alustada umbes ühe kuu möödudes.

Jalgade hooldamine

Eriti hoolsad olgu inimesed, kelle suguvõsas on veenilaienditega hädas oldud - neil on selle haiguse tekkeks pärilik eelsoodumus geneetiliselt päritud sidekoe nõrkuse näol. Soodustavateks teguriteks naistel on ka hormonaalsed muutused: puberteet, rasedus, menopaus. Seega võivad veenilaiendid tekkida eri eas naistel. Veenilaiendid kimbutavad inimesi, kelle töö nõuab pikaajalist seismist (müüja, juuksur jne) või pikaajalist istumist (kontoritöötaja, autojuht), kus jalad on sundasendis. Varikoosi soodustavad ka liigne kuumus (saun, kuum vann, päevitamine jm), ülekaalulisus, kõrgete kontsade kandmine. Veenilaiendite teke on esialgu kosmeetiline probleem - häirima võivad hakata läbi naha kumavad sinakad sooned-tombukesed, mis kerkivad naha pinnast kõrgemale.

Hiljem tekitavad veenilaiendid ka tervisehädasid, kuna verevool aeglustub. Väsimus-, raskus- ja pingetunne, jalakrambid ning nahamuutused on probleemid, mis võivad hakata vaevama. Kui haigus areneb veelgi edasi, tekivad põletikud ja haavandid. Seda on juba raskem ravida. Seega on targem pöörduda arsti juurde juba haiguse algstaadiumis, kui ilmuvad nähtavale laienenud veenid või jalgades esineb tihti raskustunne, väsimus või valud. Mõnikord pole sinakaid sooni üldse nähagi, kuid patsiendil esinevad veenilaienditele viitavad kaebused. Ka siis, kui jalal "ilutseb" vaid üks veenilaiend, tuleks kandma hakata tugisukki. Need võivad aidata veenilaienditel taanduda: suunates verd südame poole ja hoides ära vere kogunemise veenidesse. Istuva või seisva tööga inimesed võiksid võimalusel aeg-ajalt jalad lauale visata või neid lihtsalt üleval hoida, et veri valguks jalgadest kehasse. Veenilaiendite vältimiseks soovitatakse hoiduda pikaajalisest seismisest ja istumisest, kuumast dušist ja leilivõtmisest. Vältida tuleks kõrgete kontsade kandmist ning kehakaalu peaks hoidma normis. Kui vähegi võimalik, tuleks liikuda, tegeleda spordiga.